Elu on lill

Täna olin ma hommikul koos Nell'i ja Idaga tööl, lõuna ajal tulid Laureese ja Verdella ka. Kõige pikem diskussioon Nelli ja Idaga oli meil teemal indiaanlased, erinevad hõimud ja kultuurid.

Äärmiselt põnev oli, üldiselt ei tea ma indiaanlastest ikka suurt midagi. Aga sain üht teist teada nende hõimude kohta, kes Arizonases elavad ning seda, et hõimud jagunevad veel omakorda klannideks. Vat see klannide süsteem mulle eriti kohale ei jõudnud. Sellest sain aru, et sama klanni omad ei tohi abielluda, aga kõigil neid veresugulust siiski klanni siseselt pole. Segane värk. Äkki sain ikka valesti aru :S Ida on igatahes Veeklannis, sellepärast armastabki ta vist konni ja kilpkonni. Madusid ja ämblike ta igatahes vihkab. Madusi kardavad vist kõik indiaanlased, need pidid õnnetust tooma.

Indiaanlastel on igasugused pöörased traditsioonid ja rituaalid ning kõikidel hõimudel on need suhteliselt erinevad nagu ka keel, kombed, kunst jms. Näiteks oma esimeste päevade ajal navajo tüdrukud istuvad 3-4 ööpäeva ärkvel. Hommikuti käivad jooksmas. Ei mingit horisontaalset asendit ja magamist. Hull värk. Aga no seda rääkis Nell mulle ja ma ei tea, kas ta ka ikke kõike täpselt teab. Pulmad pidid aga küll kõigil indiaanlastel väga suured, uhked ja kallid olema. Ida näiteks selle pärast ei abiellunud, kuna neil polnud raha. Pulmad koos kõigi rituaalidega kestavad ning tordi läbimõõt on kõvasti üle meetri. Novat, sellist pulma tahaks isegi näha.

Hotel Grand'i juures toimub igal nädalavahetusel midagi laada sarnast, kus indiaanlased oma kaupu müüvad ning õhutul tantsivad. Nell soovitas mul seda kindlasti vaatama minna. 3 navajo poissi, 19-21 aastased pidid ikka täiega ning väga võimsalt tantsima. No Nell kiitis neid taevani ja nad pidi väga-väga oma kultuuri austama. Nii, et igatahes on mul Loriga juba räägitud ning õhtuks plaanid tehtud.